Õppimine ja õpetamine. Mina õppijana ning minu ootused ja soovid

Tänapäeval räägitakse palju elukestvast õppimisest, mida on hakatud rohkem lahti mõtestama ja üldsusele teadvustama. Minu jaoks on õppimine selline protsess, mis toimub pidevalt läbi inimese elu. Olgu nendeks uued teadmised, mida õpitakse koolis või siis teadmised, mida rakendada igapäevaelus, et toime tulla. Samuti tähendab õppimine minu jaoks enesearengut ja minapildi loomist. Konkreetsed käitumisviisid, suhtlemine teiste inimestega ning väärtused, mis ajas võivad muutuda. Kõik see, mis mind kuidagi mõjutab, muudab mind. Muutus on aga üks osa õppimise protsessist.

Õppimine on pigem selline tegevus, mida saab ise kujundada. Õpetamisel on minu jaoks aga mitu tähendust. Ühelt poolt on õpetamine uute teadmiste edasi andmine, oma kogemuse jagamine selliselt, et tekitada õppijale huvi edasi õppida, uurida ja veel rohkem teada saada. Teiselt poolt on õpetamine aga õppimise protsessi üks osa, kus läbi õpetamise saab ka ise uuesti õppida. Vanu teadmisi üle korrates, saab nendele läheneda iga kord erinevalt. Aja muutudes võib neid samu vanu teadmisi enda jaoks hoopis teistsuguse tähendusega tõlgendada. Kindlasti käib sinna juurde ka enesetäiendamine.

Õppimine on see, mis toimub iga indiviidiga iseseisvalt, millegi mõjutusel, mis on saadud ümbritsevast keskkonnast. Õpetamine toimub aga läbi teise inimese ja on seotud tema kogemustega.

Õpetajad ja õppejõud avaldavad suurt mõju õppimisele. Nemad on õppija jaoks eeskujud, kes saavad luua õppimiseks soodsa keskkonna. Tekitades õppijas motivatsiooni ja tahet õppida. Õpetajad saavad luua huvi õppimise vastu, õpetada nii, et oleks ka endal põnev. Selleks ei tohiks jääda väga raamidesse kinni ja peaks asjadele rohkem loominguliselt lähenema.

Üliõpilane on iseseisev inimene, kellel on varasematest õpingutest juba mingisugused teadmised ja hoiakud. Üliõpilane peaks olema sihikindel, avatud, motiveeritud ning oskama oma aega planeerida. Üliõpilane huvitub ühest konkreetsest valdkonnast ning on motiveeritud selles valdkonnas uusi teadmisi omandama, et seda edasises elus rakendada. Olla oma ala spetsialist.

Minu jaoks tähendab üliõpilaseks olemine eelkõige suurt vastutust. Vastutust oma tuleviku eest. Samuti tähendab see palju uut ja huvitavat. Uusi inimesi enda ümber, kellelt on kindlasti palju õppida kui ka uut keskkonda õppimiseks. Enda jaoks tuleb õppimise protsess hästi läbi mõelda. Samas peab olema ka aktiivne iseseisvalt õppides.

Ma loodan, et läbi nende ülikooli aastate kohtun paljude erinevate õppejõududega, kes on samuti motiveeritud oma tööd tegema ja rääkima ka palju oma kogemustest. Õppejõud võiksid olla mõistvad, kuid samas piisavalt karmid, et reeglid kindlalt paigas oleks. Info liikumine võiks olla sujuv ning info kõigile üheselt mõistetav. Loodan näha ka palju loomingulist lähenemist, millest ise inspiratsiooni saada.

Ülikoolis õppimine on kindlasti vaid enda jaoks õppimine. Ma ei tee seda kellegi teise pärast või seetõttu, et seda peab tegema. Tahan igast loengust, praktikumist ja iseseisvast kodutööst võtta maksimumi, et seda lõpuks enda jaoks lahti mõtestada ja analüüsida. Ülikoolis õppimisel on suur osa iseseisval tööl. Selle jaoks peab leidma oma vaba aja ning oskama seda planeerida. Mõnikord võivad ka ette tulla takistused või segavad faktorid, mis segavad õppimist. Minul peab õppimiseks olema loodud vaikne ja rahulik keskkond, et ma suudaksin keskenduda. Samuti võib takistuseks saada asjade edasilükkamine ja nende viimasele hetkele jätmine. Õppimist toetavad kindlasti kursusekaaslased, kellelt saab tuge ning vajadusel abi küsida.