Rööprähklemine
Märksõnad, mis seostuvad subjektsusega: aktiivne tegutseja, võime oma elu kujundada, toime tulemine keerulistes situatsioonides, otsuste vastuvõtmine, elukestev õppija, kriitiline iseseisev mõtlemine, vastutustunne, iseseisvus.
Rööprähklemine (ingl k: multitasking) on mitme asjaga korraga tegelemine ühel ja samal ajal. Arvatakse, et rööprähklemine on väga tõhus just seetõttu, et saaks aega kokku hoida ning palju asju kiirelt tehtud. On jõutud aga järeldusteni, et inimene suudab kõige efektiivsemalt ülesannet sooritada, kui keskendub vaid ühele tegevusele korraga. (Kattago, 2017)
Mitme asjaga korraga tegelemine viib selleni, et konkreetset ülesannet sooritades, ollakse aeglasemad, mis võib viia ka stressi tekkimiseni. Ühelt ülesandelt teisele lülitumine võtab aega, mis tõttu efektiivsus ülesannet sooritada väheneb. Samuti tekib info üleküllus ning ei suudeta eristada olulist, mitte olulisest. Vajalik informatsioon ei salvestu meie mällu nii nagu peaks. (Parisalu,2014)
Tänapäeval on rööprähklemine väga suureks probleemiks koolides. Ülikoolides kasutatakse aina enam nutiseadmeid loengute konspekteerimiseks ja muude ülesannete lahendamiseks. See paneb aluse sellele, et loengus tegeletakse ka paljude muude asjadega, mis on loenguvälised ning mis hajutavad üliõpilaste tähelepanu. (Saal, 2016)
Olen püüdnud enda senistes õpingutes rööprähklemist vältida, kuid kahjuks on ikka ette tulnud olukordi, kus tähelepanu hajub teisele tegevusele. Kui kasutan arvutit õppimiseks ja olen pannud kõik segavad vahelehed kinni, siis mõne aja pärast võin ennast leida telefonis, kus on lahti, kas facebook või mõni muu sotsiaalmeedia kanal. Sellistel puhkudel aitab see, kui telefon hääletuks või välja lülitada ja endast kaugemale ära panna, et ei tekiks ahvatlust ja soovi seda korraks vaadata.
Allikad:
Rööprähklemine (ingl k: multitasking) on mitme asjaga korraga tegelemine ühel ja samal ajal. Arvatakse, et rööprähklemine on väga tõhus just seetõttu, et saaks aega kokku hoida ning palju asju kiirelt tehtud. On jõutud aga järeldusteni, et inimene suudab kõige efektiivsemalt ülesannet sooritada, kui keskendub vaid ühele tegevusele korraga. (Kattago, 2017)
Mitme asjaga korraga tegelemine viib selleni, et konkreetset ülesannet sooritades, ollakse aeglasemad, mis võib viia ka stressi tekkimiseni. Ühelt ülesandelt teisele lülitumine võtab aega, mis tõttu efektiivsus ülesannet sooritada väheneb. Samuti tekib info üleküllus ning ei suudeta eristada olulist, mitte olulisest. Vajalik informatsioon ei salvestu meie mällu nii nagu peaks. (Parisalu,2014)
Tänapäeval on rööprähklemine väga suureks probleemiks koolides. Ülikoolides kasutatakse aina enam nutiseadmeid loengute konspekteerimiseks ja muude ülesannete lahendamiseks. See paneb aluse sellele, et loengus tegeletakse ka paljude muude asjadega, mis on loenguvälised ning mis hajutavad üliõpilaste tähelepanu. (Saal, 2016)
Olen püüdnud enda senistes õpingutes rööprähklemist vältida, kuid kahjuks on ikka ette tulnud olukordi, kus tähelepanu hajub teisele tegevusele. Kui kasutan arvutit õppimiseks ja olen pannud kõik segavad vahelehed kinni, siis mõne aja pärast võin ennast leida telefonis, kus on lahti, kas facebook või mõni muu sotsiaalmeedia kanal. Sellistel puhkudel aitab see, kui telefon hääletuks või välja lülitada ja endast kaugemale ära panna, et ei tekiks ahvatlust ja soovi seda korraks vaadata.
Allikad:
- Kattago, Mari. (2017). Akadeemilise prokrastineerimise, rööprähklemise, õppetöö ajal sotsiaalmeedia kasutamise ja akadeemilise edukuse vahelised seosed Eesti üliõpilaste näitel. Uurimistöö. Tartu Ülikool, psühholoogia instituut.
- Parisalu, Henri. (2014. Informatsiooni ülekülluse seosed töö efektiivsusega advokaadibüroo x näitel. Magistritöö. Tartu Ülikool, ettevõttemajanduse instituut.
- Saal, Kristiina. (2016). Üliõpilaste õpistiilid ning nende seosed arvutite ja nutiseadmete kasutamisega. Uurimistöö. Tartu Ülikool, psühholoogia instituut.
Kommentaarid
Postita kommentaar